hakkan eesti keeles kirjutama

Päris palju aega on läinud sellest ajast, kui ma viimati kirjutasin. Üks asi on see, et ma lihtsalt ei viitsinud kirjutada (kujutate ette, jah, grafomaan ei viitsi kirjutada) ja teiseks oli Maris nädal aega siin ja siis oli vaja miljon muud asja teha. Peamiselt kõik vähegi vaatamisväärsed kohad Buenos Aireses läbi kõmpida (koos vahepeatustega kohvikutes ja baarides, et ikka silme eest mustaks ei läheks) ja siis muuhulgas käisime ka Uruguays, Montevideos. Kui te küsite mult, et kuda siis oli Montevideo, siis ma ütleks, et veider. Väidetavalt pidi Uruguay elu käima Punta del Estes... mida oli ka näha, sest Montevideo oli ikka päääääris vaikne ja unine linn. Kuigi seal on 1,5 miljonit elanikku tundus see tallinnast väiksem. Ja kesklinna hotellitoa sai 24 USD eest... kahepeale, mis arvestades kohta ja seda, et tegemist oli hotelliga (küll mitte viietärni omaga) on ikka suhteline röövimine... nii odav, et piinlik hakkas kohe.

Montevideo kohalik hõrgutis chivito (kui ma valesti aru ei saanud, on tegemist kitselihaga) jäi meil proovimata - esiteks arvasin ma et tegemist on mingi lambalaadse olevusega ja minu religioossed tõekspidamised ei luba lammast süüa :p ja teiseks... õnnestus meil Marisega kahepeale ühes söögikohas enne ärasõitu paella (see hispaania riisitoit) KAHELE tellida. Ma küll ei tea päris täpselt, mida nad Uruguays kahe all silmas peavad, või me tõesti nägime nii näljased välja, et nad panid suurema portsu, igaljuhul lasime me kolmveerand sööki kaasa pakkida ja sõime seda veel rõõmsalt kolm päeva ja toitsime mu sõprugi.

Üldse tasub siinkandis nende söökidega ettevaatlik olla. Midagi väikest siin eriti süüa ei saa. Või noh, neile siin võib ju see lihatükk väike tunduda, aga ma ei ole kindel, kas ma oleksin suuteline nii lõuna- kui ka õhtusöögiks pool kilo liha rõõmsalt sisse ventileerima ja siis veel magustoiduks paar alfajori või misiganes kooki. Ma ei ole muidugi proovinud, tavaliselt on mul sellest ühest lihahunnikust kolmeks päevaks süda paha. Kuigi see liha on hirmus hea :)

Aga nüüd läheb lihaga kitsaks kätte. Meil hakkasid siin talumehed protestima. Ma ei ole veel 100% täpselt aru saanud, mis see teema on, aga mingid piirangud pandi neile peale, et nad peavad teatud hulga toodangut kodumaiseks tarbimiseks jätma (nt. sojat ekspordivad nad 95% ulatuses, mistõttu hinnad siseturul on tõusnud oluliselt). No ja loomulikult neile see nali ei meeldi ja nüüd on La Presidenta rahvavaenlane nr üks kuna ta arvab, et talunikud tahavad alusetult rikastuda jne. Mis tähendab seda, et eelmise nädala keskpaigast on taluniku teid blokkinud ja streikinud (mida on poelettidel näha, sest osad letid on tühjad ja hinnad on mõnes kohas kohe oluliselt tõusnud). Kogu see värk päädis eilse õhtuga, kui argentiinlased, kellele on protestimine ilmselt DNAsse kodeeritud tulid tänavatele ja tegid cacerolazot. Ehk siis tulen mina õhtul poest ja kuulen, et juuuube kolkimine... aga tänaval midagi ei näe. Ja siis jagasin ära, inimesed on rõdudel ja kolgivad kastrulite ja pottidega. Neil on see traditsiooniline protestimärk. Hilisõhtuks kogunes presidendi residentsi juurde ja Plaza de Mayole ja teiste linnade keskväljakutele tohutud hulgad inimesi, kes kõik Cristina (president) vastu protesteerisid. Ja need ei olnud ainult talunikud vaid ka inimesed, kes neid solidaarsusest toetavad. See on selline rahumeelne protest, nii et karta pole midagi :) Aga telekast muud ei näita, kui karjuvaid ja kolkivaid inimesi, ja ma olen sellest juba väsinud :)

Aga see on naljakas vaadata, kuidas iga argentiinlane on poliitik, ja ükskõik kui vähe või palju ta asjast aru saab, arvamust on ikka vaja avaldada ja protestida.

Vot sellised lood on siinpool sood.

Ma pean nüüd veits tööd tegema, sest empanada hind tõusis kahelt pesolt 2.25 peale... no krt!