tere tali

Oi, sina siin :)

No hea küll. Kuna ma ajasin oma ujumisajad sassi (sest siin ei ole nii, et marsid suvalisel hetkel basseini ja muudkui ujud) ja selleni on aega, kui ma Gresiate juurde õhtust sööma lähen, ja tööd pole ma kunagi viitsinud teha... siis mul ei olegi muud varianti kui kirjutada ja matet rüübata. Nagu vanem argentino kunagi :) Kõht on veits tühi, aga noh ei ole õige aeg söömiseks onju. Ja argentiinlasel on vähe asju, mis on talle olulisemad kui söögikellaaegadest kinnipidamine. Ma olen siin ikka kordi imeliku pilgu osaliseks saanud, kui ma teatan näiteks kell 12, et ma söön nüüd hommikust...
Veel asi, millest kohalikud aru ei saa... kuidas on võimalik näiteks võileiva kõrvale kohvi (või mõnda muud kuuma jooki juua). Ühe korra ma tegin seda ja hiljem räägiti minust müütilisi lugusid (päris rahvajutu mõõtu ei võtnud, aga palju ei puudunud ka). Üldiselt siin see "söön millal tahan ja milliseid gurmantilisi kombinatsioone tahan" eriti sallitav ei ole :D

Ja kuigi ma olen kohaliku söömiskombed (nii selle head kui ka halvad küljed) omandanud, lööb minus ikka aeg-ajalt välja see eestlane, kes tahab kell 18 õhtul õhtust süüa. Aga see nali jääb täna ära, sest kui sa oled korra argentiina perekonnas söömas käinud, siis... no tervise huvides ma lihtsalt ei söö praegu, eks :D

Kui juba söögist rääkimiseks läks, siis olin eelmisel nädalal mingi toidumürituse sarnase asjaga pikali maas. Võin julgelt tunnistada, et mul ei ole väääääga ammu niii halb olnud ja ma olen päris kindel, et kui hästi vaadata, siis võib minu voodi ja vannitoa vahelisel alal põrandas märgata väikest sissetallatud rajakest. Ise kahtlustan selles kurjas olekus Tšiili Vabariigist pärinevat külmutatud lõhet. Kuigi maitse ei olnud halb ja kuupäevadega oli ka justkui kõik korras, aga mine tea. Korraks tekkis mul isegi väike konspiratsiooniteooria (asjad, mida su fantaasia genereerib, kui sul on kolmandat päeva väga paha olla ja sa midagi süüa ei suuda), et kõige selle taga on Argentiina lehmatööstus, mis on võtnud eesmärgiks kõik kalasööjad maha murda ja kala lihaga asendada. Kui see nii peaks olema, siis tuleb tunnistada nende võitu. Hetkel ei suuda ma isegi kalapoest ilma hetkelist näost roheliseks värvumist. Ehk läheb ikka üle :D

Enne haigestumist käisin ühe sõbra kodus pühapäevasel asadol. Ohsajuudas. Tuli kohe väga meelde, miks mulle siinsed inimesed nii meeldivad :) Suurejoonelisel kogunemisel oli minu sõbra perekond täies koosseisus (sealhulgas väga jumalakartlik vanaema ja ateistist meister-lihagrillija vanaisa ning peretütre koolikaaslase vanemad Entre Riose provintsist). Söök oli tõesti maitsev ja inimesed väga toredad. Oma eestlase staatusest tulenevalt sain hoobilt seltskonna tähelepanu keskpunktiks. Mis tähendas seda, et minu auks öeldi toost (võib kolm korda pakkuda, kas ma punastasin ennast ogaraks või mitte) ja ma pidin pidevalt seletama asju Eesti kohta (märgatavalt meeldivam tegevus kui olla toostiobjekt). Minu jaoks kõige naljakam hetk oli muidugi see, kui vanaema (see tõsiusklik) küsis, et mis usk Eestis on ja mina vastasin, et suures enamuses on kõik luterlased, aga väga paljud ikkagi kirikus ei käi. Selle peale küsis vanaema, et kas sa usud jumalasse ja mina kohe vastu, et ei. Oleksin vist pidanud mingi umbluuma vastuse andma, sest vanaema silmad läksid suuureks ja ta küsis "aga kas sa siis ei usu millesegi". Vanaisa istus toa teises nurgas käed risti rinnal ja itsitas. Ilmselt olin sattunud mingi vana perevaidluse ohvriks vms :D Aga muidu olid väga toredad kõik.

Kui söök ja magustoit söödud hakati miskipärast rääkima napsudest. Ning selleks, et jutt puhtalt teoreetiliseks ei jääks hakkas Martini ema erinevaid jooke lauale tassima, et inimesed saaksid degusteerida. Degustatsiooniobjektide seas olid muuhulgas, kodus tehtud limoncello (sidrunikooreliköör, päris hea), kodus tehtud amaretto (päris halb:D) ja TADAAAAAH Viru Valge arbuusiversioon :D Selle olin ma siia tulles Martinile kinkinud ja ma imestasin, et see siiani alles on :D Ja loomulikult ostus see äärmiselt populaarseks (mis võis muidugi ka olla tingitud sellest, et ma olin samas ruumis ja nad ei saanud seda minu nähes lillepotti sülitada). :D Aga noh, minu jaoks ei ole ka tavaline, et viina niimoodi mekutatakse nagu see mingi imehea asi oleks :D Viina pannakse ikka kokteili sisse (palun keegi saatke mulle jõhvikamahla :D) või siis haljas ja härmas :D aga ma jätsin selle neile targu ütlemata, ei ole neil vaja teada, et me üks paras joodikrahvas oleme :D
Ühtekokku võttis söögiaeg 7 tundi, millest söömist kui sellist oli ehk 2 :) Selline see argentiina värk on, põhirõhk on ikka suhtlemisel ja pläkutamisel ja ükskõik kui võõras sa ka poleks, kohe võetakse omaks ja kästakse tagasi tulla (Martini vanaema pidi mingeid spets empanadasid tegema) :D No eks ma lähen, kui mind seda amarettot jälle jooma ei sunnita :)

Igapäevastest teemadest niipalju, et tundub, et vähemalt hetkeks on valitsuse ja maameeste mäsu otsa saanud. Teema saadeti parlamenti ja parlament otsustas, et see ekspordimaksudevärk ei lähe ikka läbi. Otsustavaks sai asepresident Cobose EI, mille tõttu maamehed peavad teda nüüd pühameheks ja valitsuse pooldajad Juudaseks. Aga vähemalt tõi see ajutiselt selles osas riiki rahu. Ma rõhutan ... AJUTISELT. Niipea kui see jama maha rahunes hakkasid Cordobas möllutama mingi pensioniseaduse vastased ja vähemalt telepildi järgi tundub, et väga rahulik mäsu see pole. Samuti pole viimased kolm päeva Buenos Aireses öösiti bussid liikunud, sest bussijuhid protestivad selle vastu, et neil pole turvaline öösiti töötada (eelmine nädal susati kaks bussijuhti surnuks). See on vähemalt selline protest, mis on täiesti mõistetav ja toetatav. :) Taksojuhid on õnnelikud :)

Veel minu uudiste kohta, et liitusin täna ühe heategevusorganisatsiooniga (LIFE Argentina www.lifeargentina.org). Lihtsalt, et teha midagi head ja ma olen alati vabatahtlikuna tegutseda tahtnud :) Laupäeval lähen siis esimest korda lastega tegelema :D

Ahjaa, ma ei saa ikka mainimata jätta oma printsessielu inimesena, kellel on koristaja :D Noemi on mul siin nüüd ühe kuu kord nädalas koristamas käinud ja ma ikka ei harju ära :D Iga kord on selline tunne, et ma peaks enne veidi koristama, kui ta koristama tuleb. Teisest küljest... ükspäev ajasin tassi ümber ja pidin tükk aega otsima enne kui põrandapesulapi üles leidsin. Ohtlik värk ma ütlen :D Ta teeb isegi mu voodi korda, kui ma olen selle sassi juhtunud jätma. Aga see mulle ei meeldi, sest ta teeb seda nagu hotellides tehakse. Lina ja tekk topitakse madratsi vahele kinni ja siis sa pead jõuga rebima enne kui sa selle sealt välja saad :D
Ja iga kord kui ma piinlikusest itsitades räägin, kuidas ma paaniliselt nõusid pesen enne kui mu koristaja tuleb vaatavad argentiinlased mind imelikult. Sest siin on peaaegu igal inimesel keegi, kes koristamas käib.

Siis sain veel kokku ühe eesti tüdrukuga, kes siin ajutiselt viibis. NIIIIIIIIIII hea oli eesti keeles pläkutada :D Kuigi ma olen sunnitud tunnistama, et mul on hakanud esinema hetki, kus ma pean mingit sõna mõned hetked välja mõtlema enne kui öelda saan. See on pisut alarmeeriv. Pean ikka oma blogi tihemini kirjutama hakkama :)

Vot siuksed lood :)

Vesi sai otsa ja ma pean nüüd orienteeruma hakkama, sest ma pole varem bussiga Beto juurde läinud siit :D Head teed mulle! =)

besos