kuna Eesti Vabariigi ja Argentiina Vabariigi vahel on toimunud mingid kellakeeramised. Siis pean vajalikuks teavitada, et meie ajavahe (juhul kui persoonid viibivad eelmainitud vabariikides, vastasel korral uurige ise välja, eks)on vähenenud taas kord meeldivale neljale tunnile.

Välja arvatud juhul, kui ma juhtun viibima teatud Argentiina Vabariigi provintsides, kelle kubernerid ei ole president Cristina Fernandez de Kirchneri suurimad fännid, siis on meie ajavahe 5 tundi.

Ehk siis siin maal käib kella keeramine vastavalt poliitilistele eelistustele. Juhuu!

Ilm on täna ootamatult jahe. 17 kraadi näitab hetkel. Jajah, ma teen seda meelega, ma tean küll, et teil seal ei ole just kõige meeldivam sesoon käsil. Aga endiselt on siin veider vaadata, kui õues päike lõõskab ja mõnel päeval on kraadiklaas 28-ni punninud, siis esinem ikka veel isendeid, kes kannavad saapaid (kuigi normaalsetel põhjamaist päritolu indiviididel on isegi plätuga palav) ja veelgi kummalisem on see, et ilmaga, kus keskmine eestlane ennast bikiinide väele rebiks ja esimesse ettejuhtuvasse randa ennast praadima kimaks, on siin enamus puid RAAAGUS! Jah! Välja arvatud palmid ja mõned igihaljad puud (näiteks kummipuu, mis mul Eestis maapinnaga paralleelselt kasvada üritades on ca 4 aastaga täitsa korraliku meetrise kasvu välja venitanud esineb siin üsna mitmeid kordi suurema, no sellise keskmise 100-aastase kuuse mõõdus).

Eksole.

Täna oli huvitav seik. Järjekordne moment minu elust, kus ma pidasin targemaks kontrollida, et ma mõnda Tarantino filmi pole juhtumisi enda teadmata sattunud. Olin just parajasti dušši all, pesin pead ja laulisin mitte eriti kõva häälega "Koitu" (ärge küsige ja mis peamine, ärge seda ette kujutage, mul hakkab piinlik), kui järsku helises uksekell, millele järgnes kohemaid koputus. Mõtlesin siis, et mäsasja, mismõttes keegi soovib mu korterisse nii paaniliselt siseneda ja kuidasmoodi on antud isik suutnud alt koridori uksest siseneda ilma endast eelnevalt teada andmata. Teine mõttesekund läks selle peale, et mõtlesin, et kas ma nüüd kaabin ennast kärmelt riidesse või lihtsalt ignoreerin. Sest kui tõesti niii pakiline on, siis tuleb hiljem tagasi :D Või midagi sellist. Jõudsin vaid seda mõelda, kui juba kuulsin krabinat ja uks keerati võtmega lahti ning portero (see vanamees, kes on nagu kojamees-majahoidja ühes isikus ja kes ise ka meie majas elab) hüüdis "hay alguien aqui?" (on siin keegi). No andke andeks, mismõttes onsiinkeegi, inimesed ju elavad! Ma siis hüüdsin ehmunud hiire häälega "SI", millele järgnes vabandus ja uks läks kinni. Ja ma ei ole siiani suutnud härra Blasiga ühendust saada, et mis ta siis tahtis ja miks ta mu korterisse siseneda üritas.

Ärge nüüd ehmatage. Siin on paljudes majades selline komme, et majahoidjal on kõikide korterite võtmed, igaks juhuks, kui midagi juhtuma peaks. Noh näiteks, et ajuvaba eestlane kaotab võtmed ära ja korteriomanikud ei ole riigis (mida juhtub väga sageli), siis on päris muhe, kui on kuskilt võtta ja ei pea pargipingile assokatega ühes rütmis hingama minema. Vms. Aga väike ehmatus oli küll. Sest... mu vannitoa uks ja välisuks on täpselt kohakuti ja ma tavaliselt vannitoa ust kinni ei pane (üksi elades täiesti mõttetu uksehingede raiskamine, if you ask me) :p

Igaljuhul! Nalja saab ja kui lähima kilomeetri raadiuses on mõni veider sündmus oma avaldumist ootamas, siis on kindel see, et ta ootab hetkeni, kuni mina lähedusse satun. Sama lugu on veidrate inimestega (ma võiks oma friigimagneti staatusest varsti raamatu kirjutada) - kui tänaval on keegi, kellel on vajadus oma matcholikkust verbaalses vormis väljendada, siis saan mina selle subjektiks. Ja no olgem ausad, reeglina need ütlejad ei ole just surmavalt ilusad, sädemeid pritsivate silmadega latiinomehed vaid 158-aastased vanamehenässid või argentiina versioon jõmm-ehitajast. Ja ma ei saa aru, miks see minuga koguaeg juhtub. Ma saan aru küll, et ma olen silmipimestav kaunitar või nii ma endale vähemalt kinnitada üritan (ja ma ei räägi siin vastärganud-meikimata versioonist onju) aga no niiiiiiiiiiiii kaunis ka nüüd mitte, eks =) ja on hulganisti kaunimaid isikuid, kes ei saa nii paljude komplimentide osaliseks. Pigem on põhjus võibolla selles, et neil nässidel silm enam nii hästi ei seleta :p

Aga see selleks!

Veel üks tähelepanek.
Ilmselt on enamus inimesi teadlikud sellest, et lõunamaistes kultuurides on kellaajad ja neist kinnipidamine rangelt soovitusliku iseloomuga. Mis siis lihtsalt öelduna tähendab seda, et hiljaks jäämine on pigem norm kui erakordne sündmus. Mina ootamist vihkava ja (suhteliselt) täpse inimesena olen ilmselt palju närvirakke kaotanud ja vihast nii mõnegi juuksekarva halliks mõelnud (elagu juuksevärvi leiutaja!) olles ise tavaliselt palju varem kohal. Ja ma pean tunnistama, et ma olen enda kallal kõvasti hilinemistrenni teinud. Jah, ma üritan meelega hiljaks jääda! Ja lõpuks on mu treening ka tulemusi andma hakanud! JAH! Ma suudan nüüüd juba täpselt kokkulepitud ajaks kohale jõuda, mis tähendab seda, et mu ootamisaeg on oluliselt lühenenud. Jätkan intensiivseid treeninguid (usun, et alpilaager oleks siin päris palju abiks) ja loodan mõne aja pärast juba 10-minutilise hilinemise saavutada!

Stay tuned!

=)

tsau!


P.S. Viisitamm vangi!